Nõuanded · Vihmavesi
Vihmaveesüsteemi valik ja paigaldus
Hea vihmaveesüsteem juhib vee seintest ja vundamendist eemale ning peab vastu aastakümneid. Selleks peavad renni mõõt ja allaviikude arv vastama katusele, konksud olema õige sammuga ja renn kaldu allaviigu poole. Siit leiad planeerimise ja paigalduse põhimõtted.
Planeerimine
Enne ostu: mõõt, allaviigud ja torude asukoht
1. Mõõda räästad ja kalded
Mõõda iga räästa pikkus ja selle katusekalde pindala, mis vett sellesse rennilõiku juhib. Kirjuta üles ka räästa kõrgus maapinnast – selle järgi arvutatakse äravoolutorude pikkus.
2. Vali renni ja toru mõõt
Mõõt sõltub sellest, kui suur katusepind ühte äravooluava toidab. Kui allaviik on renni otsas, sobib kuni 120 m² katusele 125 mm renn ja 100 mm toru. Suuremale pinnale vali 150 mm renn: 100 mm toruga kuni 150 m², 120 mm toruga kuni 243 m². Kogu tabeli leiad lehelt Vihmaveesüsteemid.
3. Mitu allaviiku on vaja?
Kui ühe kalde pind ületab ühe allaviigu võimekuse, lisa teine allaviik. Pika räästa puhul saab allaviigu panna ka renni keskele: siis voolab vesi mõlemalt poolt ühte torusse ja läbilaskevõime suureneb kuni 60%. Renn kaldub alati allaviigu suunas.
4. Kuhu torud paigutada?
Paiguta äravoolutorud hoone nurkadesse või kohtadesse, kus vee saab juhtida vundamendist eemale – sadeveekaevu, drenaaži või veekogujasse. Väldi torude paigutamist ukse, trepi ja kõnnitee kohale, kus talvel tekib jää.
Paigaldus
Paigalduse põhimõtted
Allpool on K&J&G montaažijuhendi olulisemad mõõdud ja sammud. Joonistega juhendi leiad PDF-ina lehe lõpust.
| Konksude samm | 500–800 mm |
| Süvend konksule räästalauas | 6 mm |
| Renni kalle allaviigu suunas | 1–3 mm jooksva meetri kohta |
| Äravooluava 100 mm torule | Ø 110 mm |
| Rennide ülekate liitekohas | 10–15 cm |
| Torukinnituste vahekaugus | kuni 2 m |
Konksud ja kalle
Konksud kinnitatakse räästalauale 500–800 mm sammuga. Et renn jääks räästaga ühele joonele, uuritakse konksu kohale räästalauda 6 mm sügavune süvend. Konksud painutatakse nii, et renn saab kalde 1–3 mm jooksva meetri kohta. Kõigepealt paigaldatakse kõrgeim ja madalaim konks, nende vahele tõmmatakse nöör ning ülejäänud konksud joondatakse kahe nööri järgi.
Rennid, otsikud ja allaviik
Renni otsa pannakse otsik, mis lüüakse kummi- või puuhaamriga kohale ja liimitakse metalliliimiga. Allaviigu ava lõigatakse šablooni järgi: 100 mm torule on ava läbimõõt 110 mm. Ava terav serv painutatakse väljapoole ja allaviigu mansett kinnitatakse renni sisse. Kaks renni ühendatakse 10–15 cm ülekattega, liimiga ja ühendusklambriga.
Äravoolutoru
Äravooluavasse pannakse sõel, mis hoiab lehed torust väljas. Allaviik ühendatakse äravoolutoruga kahe torupõlve ja ühendustoru abil. Torukinnitused kinnitatakse seina kuni 2 m vahedega; põlved ja torud võib ühendada pimeneetidega.
Eterniitkatus
Mida arvestada eterniitkatusel
Renni asend räästa suhtes
Vesi voolab eterniidil mööda laine põhja ja langeb räästast renni. Paigalda renn nii, et katusetasapinna mõtteline pikendus jääks renni välisservast kõrgemale. Siis libiseb katuselt tulev lumi rennist üle, mitte ei vajuta seda alla.
Lumetõke kaitseb renni
Sileda eterniidi pealt võib sulailmaga korraga alla tulla suur lumemass, mis painutab konksud ja rebib renni lahti. Lumetõke räästa kohal hoiab lume katusel ning renn peab ainult sulavett ära juhtima. Kui paigaldad uue renni, tasub lumetõke lisada samasse pakkumisse.
Uus renn olemasolevale katusele
Konksud kinnituvad räästalauale, seega saab vihmaveesüsteemi paigaldada ka olemasolevale eterniitkatusele katust lahti võtmata. Kontrolli enne, et räästalaud oleks terve ja sirge.
Hooldus
Hooldus kaks korda aastas
Puhasta rennid sügisel pärast lehtede langemist ja vaata need üle kevadel pärast lund. Kontrolli, et sõel oleks puhas, konksud sirged ja liitekohad tihedad. Kui torusse koguneb sageli prahti, lisa süsteemi kontrolltoru, mille kaudu saab prahi eemaldada toru lahti võtmata.
Mida saata pakkumise jaoks?
- räästaste pikkused ja kalde pindalad;
- räästa kõrgus maapinnast;
- soovitud allaviikude arv ja asukoht;
- foto või joonis hoonest.
KKK
Küsimused vihmaveesüsteemi kohta
Kui suure kaldega renn paigaldada?
1–3 mm jooksva meetri kohta allaviigu suunas. 10 m pikkusel rennil on otste kõrguste vahe seega 1–3 cm.
Kui tihedalt konksud paigaldada?
500–800 mm sammuga. Lumerohketes kohtades ja lumetõketa katusel eelista väiksemat sammu.
Kas vihmaveesüsteemi saab ise paigaldada?
Jah. Vaja on metallisaagi, plekikääre, kummi- või puuhaamrit, nööri ja loodi. Järgi montaažijuhendit ja kasuta rennide jaoks ettenähtud liimi.
Mis mõõtu renn mu majale sobib?
Tavalisele eramule piisab enamasti 125 mm rennist ja 100 mm torust, kui üks allaviik teenindab kuni 120 m² katust. Suurema kalde või pika räästa puhul vali 150 mm renn või lisa allaviik.
Loe ka
Seotud nõuanded
Vihmaveesüsteemid
Mõõdutabel, materjalid ja süsteemi osad.
Lumetõkked ja käiguteed
Kuidas lumetõke renni talvel kaitseb.
Eterniidi paigaldamine
Katuse paigalduse põhimõtted ja juhendid.
Pakkumine
Arvutame vihmaveesüsteemi kokku
Saada räästaste pikkused ja maja kõrgus. Pakkumises on rennid, konksud, otsikud, allaviigud, põlved, torud ja kinnitused.